-
Olümpiasümbol ehk olümpiarõngad on sümbol, mis koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mida kasutatakse kas ühe- või mitmevärvilisena. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast.
-
Majasoomukas ehk harilik soomuklane (Lepisma saccharina ehk Lepisma saccharinum) on tihti majades elav tiibadeta putukas seltsist harjashännalised, perekonnast soomukas. Kasvavad tavaliselt 5–20 (30) millimeetri pikkuseks. Nende keha katvate soomuste värv on hõbedasinine, millest tuleneb tema ingliskeelne üldnimi: silverfish.
-
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 31 pronksmedalit). Neist 71 suveolümpiamängudelt ja 10 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 44 medalit (36 suveolümpiamängudelt ja 8 taliolümpiamängudelt).
-
Jääkeegel ehk kurling (inglise keeles curling) on jääl mängitav talispordiala. Mängu eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud märklaua keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi. Sealjuures kasutavad mängijad harjamist, mille eesmärk on hoida kivi kiirust ja mõjutada tema trajektoori.
-
Eesti 2026. aasta taliolümpiamängudel
Eesti osaleb 2026. aasta taliolümpiamängudel Milanos ja Cortina d'Ampezzos. Olümpiakoht on tagatud 32 sportlasele, kes võistlevad 11 spordialal.
-
Eesti, ametlikult Eesti Vabariik, on riik Põhja-Euroopas[a]. See piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ning idas Peipsi järve ja Venemaaga. Riigi 45 355 km² suurune pindala hõlmab Mandri-Eestit, Saaremaad, Hiiumaad ning lisaks üle 2300 Läänemerel asuva väiksema saare ja laiu.
-
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ. ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises. Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Šveitsis Lausanne'is.
-
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent 'paastuõhtu, vastlaõhtu' algusosast vastel. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
-
Iiri meri (inglise keeles Irish Sea, ulsteri-šoti keeles Airish Sea, šoti keeles Erse Sie, iiri keeles Muir Éireann / An Mhuir Mheann, gaeli keeles Muir Èireann, korni keeles Mor Iwerdhon, kõmri keeles Môr Iwerddon, mänksi keeles Mooir Vannin) on Atlandi ookeani saartevaheline meri Iirimaa saare ja Suurbritannia saare vahel. Iiri meri on põhjas ühendatud ookeaniga (Keldi merega) Põhjaväina kaudu Šotimaa juurest, lõunas Saint George'i väina kaudu Walesi juurest.
-
Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt. Nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid vaheldumisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud antiikolümpiamängudest, mida peeti 8.
-
Poogen on vahend, millega muusikainstrumendi teatud osa vastu hõõrumisel tekib vibratsioon, mille pill muudab heliks. Suurem osa poognatest on keelpillipoognad, aga poognaid kasutatakse ka mõnede teiste pillide mängimiseks. Poogen koosneb üldistatult pulgast (poognapuu), mille otste vahele on pingutatud mingi materjal, mis mängides puutub vastu keeli.
-
Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Eestis jagatakse maailma maismaa traditsiooniliselt kuude maailmajakku: Aasia 44 580 000 km² Ameerika (kaks mandrit koos saartega) 42 550 000 km² Aafrika 30 370 000 km² Antarktika (Antarktis koos saartega) 13 660 000 km² Euroopa 10 530 000 km² Austraalia ja Okeaania 9 037 695 km² Samas kasutatakse mujal teistsuguseid liigitusi. Näiteks Ladina-Ameerikas, Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Itaalias on samuti kuus maailmajagu, aga Austraalia ja Okeaania maailmajagu nimetatakse lihtsalt Austraaliaks.
-
Islam (araabia keeles الإسلام al-’islām 'alistumine [Allahi tahtele]' tegusõnast أسلم aslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 1,8 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit ehk muhameedlane) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
-
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom. Kodukasse arvatakse maailmas elavat 600 miljonit ehk rohkem kui kõiki teisi kaslasi kokku. Tähelepanu on pööratud nende ökoloogilisele mõjule, sest kodukasside saagiks langeb miljardeid loomi aastas ning nende tõttu on välja surnud vähemalt 33 loomaliiki.
-
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
-
Kristina Šmigun-Vähi (kuni 2007 Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti poliitik ja endine tippsportlane, kes on naiste murdmaasuusatamises kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja. Šmigun-Vähi kuulub Reformierakonda; ta oli Riigikogu XIV (2019–2023) ja on 2023.
