The most-visited Eesti Wikipedia articles, updated daily. Learn more...
Jääkeegel ehk kurling (inglise keeles curling) on jääl mängitav talispordiala. Mängu eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud märklaua keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi. Sealjuures kasutavad mängijad harjamist, mille eesmärk on hoida kivi kiirust ja mõjutada tema trajektoori.
Eesti 2026. aasta taliolümpiamängudel
Eesti osaleb 2026. aasta taliolümpiamängudel Milanos ja Cortina d'Ampezzos. Olümpiakoht on tagatud 32 sportlasele, kes võistlevad 11 spordialal.
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit alamsaksakeelse sõna vastelavent 'paastuõhtu, vastlaõhtu' algusosast vastel. Nimetus levis rahva hulka hernhuutlaste kaudu.
Eesti, ametlikult Eesti Vabariik, on riik Põhja-Euroopas[a]. See piirneb põhjas üle Soome lahe Soomega, läänes üle Läänemere Rootsiga, lõunas Lätiga ning idas Peipsi järve ja Venemaaga. Riigi 45 355 km² suurune pindala hõlmab Mandri-Eestit, Saaremaad, Hiiumaad ning lisaks üle 2300 Läänemerel asuva väiksema saare ja laiu.
Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud
Eesti ja Eestist pärit sportlased on olümpiamängudelt võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit, 23 hõbemedalit ja 31 pronksmedalit). Neist 71 suveolümpiamängudelt ja 10 taliolümpiamängudelt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 44 medalit (36 suveolümpiamängudelt ja 8 taliolümpiamängudelt).
Olümpiasümbol ehk olümpiarõngad on sümbol, mis koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mida kasutatakse kas ühe- või mitmevärvilisena. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast.
Islam (araabia keeles الإسلام al-’islām 'alistumine [Allahi tahtele]' tegusõnast أسلم aslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse. Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 1,8 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit ehk muhameedlane) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas.
Majasoomukas ehk harilik soomuklane (Lepisma saccharina ehk Lepisma saccharinum) on tihti majades elav tiibadeta putukas seltsist harjashännalised, perekonnast soomukas. Kasvavad tavaliselt 5–20 (30) millimeetri pikkuseks. Nende keha katvate soomuste värv on hõbedasinine, millest tuleneb tema ingliskeelne üldnimi: silverfish.
Metsasoomlased (soome keeles metsäsuomalaiset, kaskisuomalaset, rootsi keeles skogsfinnar, svedjefinnar) olid Rootsis ja Norras elanud soomlased, kes asusid sinna elama alates 1580. aastatest Savo ja Pohjois-Häme maakonnast. Sisserändajad paiknesid laialdasel maa-alal alates Lõuna-Rootsi Tivedenist kuni Rootsi Lapimaani ja Botnia lahe läänerannikult Gästriklandist kuni Norra Telemargini välja.
Malta, ametlikult Malta Vabariik, on saareriik Lõuna-Euroopas Vahemeres Sitsiilia ja Põhja-Aafrika vahel. Malta saarestik asub 80 km kaugusel Itaalia lõunaosast ning jääb Tuneesiast 284 km ida poole ja Liibüast 333 km põhja poole. Peamised kuus saart on Malta, Gozo (Għawdex), Comino (Kemmuna), Manoeli, Cominotto (Kemmunett) ja Filfla.
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid. Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr.
See on jumalate loend, mis hõlmab ka jumalusi jm mütoloogilisi olendeid ja isikuid, nähtusi, abstraktsioone, personifikatsioone ning nende esindajaid, kehastunuid erinevates religioonides. Loendist on püütud välja jätta väiksemaid ja mõjuvaesemaid haldjaid, vaime ja deemoneid, ehkki paljudes usundites on nad jumalatest peaaegu eristamatud. Loodusobjekti, printsiibi või abstraktsiooni puhul on esitatud ka nende personifikatsioonid.
Kristina Šmigun-Vähi (kuni 2007 Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti poliitik ja endine tippsportlane, kes on naiste murdmaasuusatamises kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja. Šmigun-Vähi kuulub Reformierakonda; ta oli Riigikogu XIV (2019–2023) ja on 2023.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ. ROK on rahvusvaheline, mitteriiklik, mittetulunduslik, piiramatu kestusega, juriidilise isiku staatusega assotsiatsioonivormis organisatsioon, millele kuulub kõrgeim võim olümpialiikumises. Rahvusvaheline Olümpiakomitee peakorter asub Šveitsis Lausanne'is.